nelepihla
Veebipäevik ja selle sisu on loodud õppeülesandena ning ei kuulu mingil moel avalikule kasutamisele või viitamisele.
Thursday, April 7, 2011
Monday, April 4, 2011
Huvi erinevate teemavaldkondade vastu
1. Oma valla, linna, maakonna info huvitab eelkõige keskharidusega 45-54 a inimesi, kuid olulist vahet eesti ja vene keelt kõnelevate või meeste-naiste vahel ei ilmne.
2. Uudised Eestit huvitavad eelkõige eesti keelt kõnelevaid 40-45 a inimesi, meeste-naiste ja haridustaseme osakaalud on küllaltki võrdsed, kuigi kõrgema haridusega inimeste protsent on veidi suurem.
3. Korruptsioon ja skandaalid on meelisteemaks eesti keelt kõnelevatele meelstele, vähem huvitab see noori (15-19 a) ning madalama haridusega inimesi.
4. Majandus, äri ja ettevõtlus on selgelt kõrgharidusega meeste meelisteemaks, keel ja vanus väga suurt rolli ei mängi, kuigi 65-74 a see enam nii palju ei huvita.
5. Tundutd isikud ja suhted on ettearvatavalt populaarsemad naiste, eriti 15-19 a, seas, haridus ja keel ei mängi olulist rolli.
6. Sotsiaalprobleemid on oluline teema, see huvitab lausa 51% vastanutest ning huvi on küllaltki sarnane eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel, huvi on suurem aga vanemate ja kesk- ja kõrgharidusega inimeste seas.
7. Maaelu huvitab 40% eesti keelt kuid vaid 15% vene keelt kõnelevaid inimesi, vähem huvitab see noori ja kõrgharidusega inimesi.
8. Kool, haridus, õppimine on 74%-ga selgelt noorte meelisteemaks, selge vahe on ka meeste ja naiste eelistustes, kus naised jäävad peale; veidi väiksem huvi nende teemade vastu on madalama haridusega ja vanemate inimeste seas.
9. Teaduslikud avastused huvitavad eelkõige kõrgharidusega mehi, kuid keeleline erinevus on vaid 1% ja ka vanuserühmade vahel ei ole väga suuri vahesid, kuid huvi väheneb vanuse kasvades.
10. Huvi looduse vastu on küllaltki võrdne nii soolistes kui hariduslikes aspektides, kuid huvi on suurem eesti keelt kõnelevate vastanute seas ja näha on ka suurenevat tendentsi vanuse osas.
2. Uudised Eestit huvitavad eelkõige eesti keelt kõnelevaid 40-45 a inimesi, meeste-naiste ja haridustaseme osakaalud on küllaltki võrdsed, kuigi kõrgema haridusega inimeste protsent on veidi suurem.
3. Korruptsioon ja skandaalid on meelisteemaks eesti keelt kõnelevatele meelstele, vähem huvitab see noori (15-19 a) ning madalama haridusega inimesi.
4. Majandus, äri ja ettevõtlus on selgelt kõrgharidusega meeste meelisteemaks, keel ja vanus väga suurt rolli ei mängi, kuigi 65-74 a see enam nii palju ei huvita.
5. Tundutd isikud ja suhted on ettearvatavalt populaarsemad naiste, eriti 15-19 a, seas, haridus ja keel ei mängi olulist rolli.
6. Sotsiaalprobleemid on oluline teema, see huvitab lausa 51% vastanutest ning huvi on küllaltki sarnane eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel, huvi on suurem aga vanemate ja kesk- ja kõrgharidusega inimeste seas.
7. Maaelu huvitab 40% eesti keelt kuid vaid 15% vene keelt kõnelevaid inimesi, vähem huvitab see noori ja kõrgharidusega inimesi.
8. Kool, haridus, õppimine on 74%-ga selgelt noorte meelisteemaks, selge vahe on ka meeste ja naiste eelistustes, kus naised jäävad peale; veidi väiksem huvi nende teemade vastu on madalama haridusega ja vanemate inimeste seas.
9. Teaduslikud avastused huvitavad eelkõige kõrgharidusega mehi, kuid keeleline erinevus on vaid 1% ja ka vanuserühmade vahel ei ole väga suuri vahesid, kuid huvi väheneb vanuse kasvades.
10. Huvi looduse vastu on küllaltki võrdne nii soolistes kui hariduslikes aspektides, kuid huvi on suurem eesti keelt kõnelevate vastanute seas ja näha on ka suurenevat tendentsi vanuse osas.
Filmieelistused vanuserühmades
1. Armastusfilmid on kõige populaarsemad vanuserühmades 45-54 ja 55-64 (68%) ning on väga vaadatud ka üldpopulatsiooni lõikes (63%).
2. Ulme-, kosmuse- ja tulnukate filmide vaadatud väheneb vanuse suurenedes olles kõige populaarsem 15-19 a seas (53%) samal ajal kui koguvalimist vaatab neid 31%.
3. Sarnaselt eelnevale on õudusfilmid populaarsemad noorte seas, 15-19 a vaatab neid lausa 64%, kuid koguvalimist vaid 25%.
4. Vesternid on eelkõige 30-44 a lemmikud (42%), üldpopulaatsioonist moodustab see variant 35%.
5. Vanu Euroopa väärtfilme vaatab vaid 15% 15-19 a, koguvalimi hulgast meeldivad need siiski 38%.
6. Tundutd režissööride filmid on küllaltki võrdse vaadatavasega: koguvalimist meeldib neid vaadata 51%-le, kuid kõige populaarsemad on need 45-54 a seas (56%).
7. Koguvalimi hulgas jäävad lemmiknäitlejatega filmid vaadatavuselt alla vaid komöödiatele, mis on meelepärased lausa 78% ning kõige vaadatamad 15-19 a seas (90%).
8. Täiskasvanute joonisfilmid pole kuigi populaarsed: 15-19 a ja 30-44 a vaatab neid kolmandik ning koguvalimist 29%.
9. Välismaa tõsielufilmid meeldivad pooltele vastanutele, kõige vähem meeldivad need 15-19 a (34%).
10. Loodusfilmid on väga populaarsed meeldides lausa 68% vastanutest, kuid siiski vähem armastatud noorte poolt (47% 15-19 a on märkinud, et neile meeldivad need).
2. Ulme-, kosmuse- ja tulnukate filmide vaadatud väheneb vanuse suurenedes olles kõige populaarsem 15-19 a seas (53%) samal ajal kui koguvalimist vaatab neid 31%.
3. Sarnaselt eelnevale on õudusfilmid populaarsemad noorte seas, 15-19 a vaatab neid lausa 64%, kuid koguvalimist vaid 25%.
4. Vesternid on eelkõige 30-44 a lemmikud (42%), üldpopulaatsioonist moodustab see variant 35%.
5. Vanu Euroopa väärtfilme vaatab vaid 15% 15-19 a, koguvalimi hulgast meeldivad need siiski 38%.
6. Tundutd režissööride filmid on küllaltki võrdse vaadatavasega: koguvalimist meeldib neid vaadata 51%-le, kuid kõige populaarsemad on need 45-54 a seas (56%).
7. Koguvalimi hulgas jäävad lemmiknäitlejatega filmid vaadatavuselt alla vaid komöödiatele, mis on meelepärased lausa 78% ning kõige vaadatamad 15-19 a seas (90%).
8. Täiskasvanute joonisfilmid pole kuigi populaarsed: 15-19 a ja 30-44 a vaatab neid kolmandik ning koguvalimist 29%.
9. Välismaa tõsielufilmid meeldivad pooltele vastanutele, kõige vähem meeldivad need 15-19 a (34%).
10. Loodusfilmid on väga populaarsed meeldides lausa 68% vastanutest, kuid siiski vähem armastatud noorte poolt (47% 15-19 a on märkinud, et neile meeldivad need).
Tuesday, March 29, 2011
Kodutöö: ajakirjanduseetika tundmine
Kapo pidas kinni kaks Tartu linnavalitsuse töötajat http://www.epl.ee/artikkel/595283
1.2. Ajakirjandus teenib avalikkuse őigust saada tőest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vőimu teostamist.
Avalikkust teavitatakse võimalikust seaduserikkumisest.
4.4. Ajakirjandus ei vői inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
Selgelt on kirjas, et inimesed peeti kinni kahtlustatavatena ning algatatud on uurimine.
1.2. Ajakirjandus teenib avalikkuse őigust saada tőest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vőimu teostamist.
Avalikkust teavitatakse võimalikust seaduserikkumisest.
4.4. Ajakirjandus ei vői inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
Selgelt on kirjas, et inimesed peeti kinni kahtlustatavatena ning algatatud on uurimine.
Portaal: eestlaste röövijaid jälitanud ametnik sai tulevahetuses viga http://www.epl.ee/artikkel/595286
1.4 Ajakirjanik vastutab oma sőnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud vői eksitav informatsioon.
3.5. Toimetus kontrollib, eelkőige kriitilise materjali korral, informatsiooni tőesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tőesust.
Vahendatakse infot teisest portaalist seega pole võimalik faktide kontrollimine. Tekstis väidetakse, et info allikana kasutatavas portaalis on vaid sellekohane pealkiri ning täpsem info puudub.
Saturday, March 12, 2011
Tähtsaamad tähelepanekud loengust "infoajastu "munad" ja "kanad""
- Põlvkondade suhe on muutunud: muna õpetab kana
- Eesti vanemad kasutavad oma laste interneti kasutamise puhul passiivset strateegiat
- Muu meedia kasutamine langenud, interneti kasutamine tõusnud
- Loovkasutamine annab võimaluse positiivseteks muutusteks ühiskonnas, kuid kahjuks ei tegelta palju sisu loomisega
- Muna õpetab muna olema kana
Subscribe to:
Posts (Atom)